Sisukord:
1. Dekoratiivtaimed
2. Maitsetaimed
3. Köögiviljad
4. Botaanika praktikumide taimed
Rukkilill
Rukkilill (Centaurea cyanus) – rahva hulgas tuntud ja armastatud. Kasvab peamiselt umbrohuna teraviljapõldudel. Paljusi vorme kasvatatakse aedades. Tuntakse ka ravimtaimena. Selle siniseid kroonlehti kasutatakse näiteks kompressina väsinud ja põletikulistele silmadele. Vahel pannakse õisi ravimteesse lihtsalt selleks, et tee välimust ilusamaks muuta. Rukkilille õis on armastuse ja romantika sümbol – Victoria ajastul vahetasid neid paarid oma armastuse väljendamiseks. Muistsed egiptlased ja kreeklased uskusid, et rukkilillel on raviomadused mitmesuguste haiguste, isegi katku vastu.
Võõrasema
Võõrasema ehk aedkannike (Viola × wittrockiana) – mitme kannikese liigi kultiveeritav hübriid. Tänu suurepärasele külmakindlusele on see aedades ja rõdudel üks esimesi kevadlilli. Kasvatatakse erinevas suuruses õitega sorte ning värvivalik on lai.
Kasvab päikesepaistelises kohas, talub osalist varju. Mulla suhtes vähenõudlik. Kasvab Eestis ka looduslikult.
Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse taimetee lõhnastamiseks, õisi toidu kaunistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse astma, nahahaiguste ja hambavalu korral.
Sinine elulõng
Sinine elulõng (Clematis viticella) – aedades populaarne ronitaim, mis kaunistab seinu, lehtlaid, tarasid ja varikäike. Hiinas arvati, et elulõng toob koju õnne ja edu. Jõudis Euroopasse Jaapanist.
Jaapani astilbe
Jaapani astilbe (Astilbe japonica) – vähenõudlik külmakindel dekoratiivkultuur, mis on aednike seas väga populaarne. Taim talub hästi kõrget õhuniiskust, mistõttu kaunistatakse sellega sageli veekogu ümbruseid. Õiel puuduvad kroonlehed. Värvunud on hoopis tupp, mis ei varise ka pärast õitsemist.
Punane lobeelia
Punane lobeelia (Lobelia cardinalis) – puhmasjas looduslik püsik. Õitseb kaua. Meeldib liblikatele. Kui närtsinud õied lõikamata jätta, seemendab taim ennast ise.
Aedtulp
Aedtulp (Tulipa gesnerana) – aiailutaime ja lõikelillena kasvatatav sibullill. On aretatud u 10 000 sorti. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. Tulp kasvas metsikult Kesk-Aasias, ka Türgis, kus kasutati seda meditsiinilistel eesmärkidel. Tulbi teaduslik nimetus Tulipa tuleneb pärsiakeelsest sõnast toliban, mis tähendab turbanit. Sulemain Tore, Türgi valitseja aastatel 1520–1566, kasvatas oma aedades palju tulpe. Väidetavalt
kinkis ta sibulad oma suursaadikutele Hollandis. Tulp on Hollandi rahvustaim, ning Ungari, Türgi ja Iraani rahvuslill. Hollandi rahvuslill on saialill. Eestis on tulp rooside ja krüsanteemide järel populaarsuselt kolmas ilutaim.
Nartsiss
Nartsiss (Narcissus) – valdavalt valgete või kollaste õitega sibullill. Lille nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast ναρκάω (narkaō) tähenduses kangestuma või tuimestuma. Arvatavasti viitab see nimetus taime õie uimastavale lõhnale või taimes sisalduvale mürgisele alkaloidile. Nartsiss on tuntud juba antiikajast ja selle dekoratiivne kasutus ulatub tagasi juba vähemalt Vana-Egiptusse. See lill on seotud ka mitmete legendide ja uskumustega. Kevadlillena on see magamise, noorelt suremise ja taassünni sümbol. Hiinas peetakse nartsissi rõõmu, õnne ja õnneliku abielu sümboliks.
Mets-seahernes
Mets-seahernes (Lathyrus sylvestris) – ilus suurekasvuline rohttaim. Talle meeldivad viljakad mullad, kuid mulla niiskus ei ole seejuures oluline. Pikkade, sügavale ulatuvate juurte abil talub mets-seahernes ka pikaajalist põuda ja kasvab ka näiteks kuivadel raudteetammidel. Mets-seahernes võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks. Nagu erinevatele hernestele omane, kinnitub ka mets-seahernes ümberkaudsetele taimedele ja ronib, toetudes naabritele. Valguse suhtes pole mets-seahernes nõudlik ning nagu nimigi ütleb, kasvab see sageli metsades. Vilus kasvades on selle lehed ja varred lopsakamad, et rohkem valgust kinni püüda. Tugeva päikese käes taim pikaks ei kasva, seevastu kasvatab see endale palju suuri õisi. Kuna mets-seahernel on mõru maitse, võiks seda enamasti ilutaimena kasvatada. Mitmel pool Euroopas ongi seda ronitaimena tarade, nõlvade ja lehtlate kaunistamiseks kasutatud. Eestis kohtab seda aedades üsna harva.
Saialill
Harilik saialill (Calendula officinalis) – korvõieliste (Asteraceae) sugukonda saialille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Saialill on püstise ja sageli üleni lehistunud varrega 20–70 cm kõrguseks kasvav taim. Alumised lehed on rootsuks ahenenud ja pooleldi varre ümber, ülemised varrelehed rootsustunud. Alumised lehed on kergelt mõlajad, ülemised aga pikliksüstjad või äraspidimunajad. Lehe pind on ereroheline ning veidi kare ja kleepuv. Suured korvõisikud (diameetriga 2–5 cm) asuvad üksikult või harva varte tippudes. Keelõite värvus varieerub kollakasvalgest erekollase ja tumeoranžini. Õisiku südamikus asuvate putkõite värvus võib ulatuda kollasest mustjaspruunini. Õitseb juulist septembrini.
Päevakübar
Päevakübar (Rudbeckia L.) – perekond korvõieliste sugukonnast. Päevakübara perekonda kuuluvad liigid on mitmeaastased (mõned liigid ka kaheaastased) narmasjuursed rohttaimed. Taimed kasvavad 0,5–3 meetri kõrguseks, varred võivad olla nii lihtsad kui harunenud. Päevakübaral on kaht tüüpi õisi. Õisiku ääres paiknevad eredad keelõied ja nende keskel putkõied. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakas- või kollakaspruunid. Värvilised kroonlehed kaarduvad allapoole. Korvõisikud on suured ja paiknevad enamasti üksikult.
Harilik metsvits
Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) – nurmenukuliste sugukonda metsvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane taim. Maapealse varre kõrgus on 25–100 cm, harva ka 120 cm. Taim mängib ökosüsteemides olulist rolli, pakkudes toiduallikat mitmele putukaliigile, sealhulgas mesilastele ja liblikatele. Tänu erksale värvile on metsvitsa õitsemise ajal hämaras metsas kerge märgata. Harilik metsvits eelistab kasvada niisketes tingimustes; looduses võib seda leida soode ja veekogude lähistel. Taime leviala ulatub Euroopa metsavööndist Vahemeremaadeni ja Põhja-Aasiani.
Harilik nurmenukk
Täkiline iileks
Täkiline iileks (Ilex crenata) – igihaljas taim, mis säilitab oma rohelised lehed aastaringselt. Iileks on kompaktne põõsas, millel on väikesed läikivad lehed, tänu millele toob see aeda struktuuri ja rohelust. Eelistab päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Vajab regulaarset kastmist, eriti kuivadel perioodidel. Sobib hästi pügamiseks, sest säilitab hästi soovitud kuju ja suurust. Talub hõlpsasti erinevaid mullatingimusi.
Elupuu golden smaragd
Golden smaragd elupuu (Thuja occidentalis ’Golden Smaragd’) – püramiidja kujuga tihe puu, millel on huvitava ja silmapaistva rohekaskollase värvuse tõttu omapärane väljanägemine. Puu on mullastiku suhtes vähenõudlik ja vastupidav haigustele ja külmale. Võib kasvada nii päikselises kui ka poolvarjulises kohas.
Lavendel
Lavendel (Lavandula) – igihaljas aromaatne poolpõõsas huulõieliste sugukonnast. Lavendlit on palju erinevaid sorte. Taime lehti ja õisi kasutatakse toidu maitsestamiseks. Samuti on lavendel tuntud lõhnataim; lavendliõli ja -salvi kasutatakse juba ammustest aegadest. Nimelt on sellel lõõgastavad omadused, mistõttu võib lavendel aidata pinget ja stressi leevendada. Lavendel on tänu lenduvatele õlidele ka looduslik putukatõrjevahend. Lavendel hoiab eemale mitmeid putukaid, näiteks sääski ja koisid. Traditsioonilises meditsiinis kasutatakse lavendlit mitmete vaevuste, sealhulgas peavalu, seedehäirete ja lihaspingete leevendamiseks. Lavendlil on antibakteriaalsed omadused, mistõttu saab selle õli kasutada loodusliku desinfitseerijana.
Aedpetersell
Meliss
Meliss (Melissa) – huulõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Melissi perekonda kuulub viis liiki mitmeaastaseid rohttaimi. Liikide looduslikud levialad on Euroopa ja Aasia. Varred on sellel kandilised ja lehed on reeglina südajad või ovaalsed ning asuvad üksteise vastas. Lehtede muljumisel tekib tugev sidrunilõhn. Õied on kas kollased või valged.
Sidrunmeliss
Sidrunmeliss ehk aedmeliss (Melissa officinalis) – huulõieliste sugukonna melissi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Nimi tuleneb sõnast Melissa, mis on ladina keeles mesi. Sidrunmeliss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemere maades. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Sidrunmelissi armastati juba Antiik-Kreekas, seda seostati tugevalt mesilastega ning kasutati ravimtaimena. Ka tänapäeval kasutatakse melissi ravimtaimena; selle eeterlik õli mõjub rahustavalt ja sageli soovitatakse seda stressi ja unehäirete korral. Taimes sisalduvad park- ja mõruained aitavad maovaevuste korral. Levinuim tarvitamisviis on sidrunmelissist tee keetmine.
Basiilik
Basiilik (Ocimum) – üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga. Basilikon tähendab kreeka keeles kuninglikku. Usutakse, et see on saanud nime mütoloogilise roomajalaadse koletise basiliski (kreeka sõnast βασιλίσκος basiliskos, ’väike kuningas’) järgi, kes võis tappa pelgalt hingeõhu või otsavaatamisega. Basiilik kasvab looduslikult Lõuna-Aasias, Lähis-Idas, Iraanis, Pakistanis, Afganistanis ja Indias. Basiilikut on troopilises Aasias kasvatatud üle 5000 aasta. Seda kultiveeritakse Vahemere maades, Prantsusmaal, Ungaris, Indoneesias, Californias ja vähesel määral ka Eestis.
Tüümian
Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris) – huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane igihaljas poolpõõsas. Tüümian on 30–40 cm kõrgune puitunud vartega poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad, lillad või valkjad. Taim õitseb juunist augustini. Viljaks on pähklike. Taim pärineb Vahemere maadest, Põhja- ja Lääne-Aafrikast. Tüümian on levinud kultuurtaim ka Eestis. See eelistab kasvada päikesepaistelise ja kuiva koha peal.
Till
Aedtill ehk till (Anethum graveolens) – sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aedtill on pärit Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast. Kasvab 40–60 cm kõrguseks, on saleda varrega ning jaguneb 10–20 cm pikkusteks lehisteks, mis on peened, pehmed ja sulgjad. Lehe läbimõõt on 1–2 mm. Valgest kollaseni varieeruvad õied asuvad väikeste, 2–9 cm diameetriga sarikate otsas, mis koonduvad omakorda liitsarikasse. Seemned on 4–5 mm pikkused ja 1 mm paksused ning sirged või kergelt kaardus.
Münt
Münt (Mentha) – taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Mündid on roomava risoomi ja omapärase lõhnaga mitmeaastased taimed. Mündi perekonda kuulub umbes 13–18 teineteisest raskesti eristatavat liiki. Kuna tegu on kahekojalise taimega, on looduslikud liikidevahelised hübriidid sagedased. Euroopas kasvatatakse peamiselt piparmünti (Mentha piperita) ja rohemünti (Mentha spicata). Aasias kasvatatakse põldmünti (Mentha arvensis), millest toodetakse 75% maailma mentoolist. Mündi perekond on kosmopoliitse levikuga, kasvades nii Euroopas, Aafrikas, Aasias, Austraalias kui Põhja-Ameerikas.
Naistenõges
Harilik naistenõges (Nepeta cataria L.) – huulõieliste sugukonda naistenõgese perekonda kuuluv mitmeaastane sidrunilõhnaline rohttaim. Naistenõges pärineb Euroopast ja Aasiast ning seda on kasvatatud ka Põhja-Ameerikas. Harilik naistenõges on väga vastupidav taim, mida leidub nii aedades kui ka looduses. Selle lehti ja ürti kasutatakse rahustava ja spasmolüütilise mõju tõttu ka uimastina. Üldiselt on see teada-tuntud sellepärast, et tekitab sarnaselt palderjaniga kassidel hallutsinatsioone.
Aedsalat
Redis
Redis ehk aedrõigas (Raphanus sativus) – üheaastane, külmakindel, kiiresti valmiv ja kergesti kasvatatav taim ristõieliste sugukonnast. Redis pärineb Kagu-Aasiast ja seda kasvatati juba Vana-Egiptuses, Antiik-Kreekas ja -Roomas. Antiik-Kreekas hinnati rediseid nii kõrgelt, et nende auks valmistati kullast kujusid, mida pühendati Kreeka jumalale Apollole ohvriks. Redist kasvatatakse juure pärast, kuid söödavad on ka selle lehed. Taimel on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime ning see tugevdab immuunsüsteemi. Sisaldab C-, P-, K- ja B-grupi vitamiine, kaaliumit, naatriumi, seleeni, rauda, joodi ning erinevaid kasulikke väävliühendeid.
Lehtkapsas
Lehtkapsas (Brassica oleracea var. Acephala) – roheliste või purpurjate lehtedega ristõieline külmakindel köögivili. Toiduks tarvitatakse selle lehti. Sisaldab väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Erinevaid dekoratiivseid sorte võib kasvatada ka puhtaks silmailuks. Kuni keskaja lõpuni oli kale üks populaarseimaid köögivilju Euroopas. Lehtkapsaid kasvatatakse ka ilu pärast, leheroseti sisemus võib olla helevalge, punane, roosa, sinine või violetne. Ka dekoratiivsed lehtkapsad on söödavad.
Lehtpeet
Lehtpeet (Beta vulgaris subsp. vulgaris convar. cicla) ehk mangold – punapeedi ja suhkrupeedi sugulane, mille lehti või lihavaid ja mahlakaid leherootse tarvitatakse toiduks. Lehtpeet on vanimaid köögiviljataimi; seda kasvatati laialdaselt juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Taim on kaheaastane, kuid seda kasvatatakse üheaastasena, sest selle talvitumine on ebakindel. Lehtede värv võib olla kollakas-, punakas- või tumeroheline ning leherootsude värvipaletti kuuluvad valge, kollane, oranž ja punane. Mangold kasvab kõige paremini rammusas ja hummusrikkas mullas.
Maasikas
Maasikas (Fragaria) – umbes 20 liigiga perekond, mis kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Kasvab peamiselt Euraasia ja Ameerika metsades ning avatud maastikel. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandil. Maasikas on mitmeaastane taim, mis vajab palju päikest ja viljakat mulda. Viljade maitse ja kvaliteet on otseses seoses päikesevalgusega.
Sibul
Harilik sibul (Allium cepa L.) – lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Sibula kodustamine sai alguse tõenäoliselt Lähis-Idas 4000 aastat tagasi. Harilikul sibulal on palju sorte ja see on levinud kõikidel asustatud mandritel.
Aedlevkoi
Aedlevkoi (Matthiola incana) – üheaastane taim, mida kasvatatakse kaunite õite pärast. Aedlevkoil on mitmekesine värvivalik, kuhu kuuluvad roosad, punased, valged ja lillad toonid. Aedlevkoi eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja hästi kuivendatud mulda. Tervisliku kasvu tagamiseks tuleb seda regulaarselt kasta ja väetada. Aedlevkoi õitseb suve keskpaigast sügiseni. Looduslikult on see levinud Vahemeremaades, Sise-Aasias ja Lõuna-Aafrikas. Taime ilu ja lõhn avalduvad kõige paremini õhtuti ja öösiti.
Daalia
Daalia (Dahlia) – mitmeaastane taim, mida tuntakse oma suurte ja kirevate õite poolest. Taim vajab päikesepaistelist kasvukohta ja hästi kuivendatud mulda. Tervisliku kasvu tagamiseks tuleb daaliat regulaarselt kasta ja väetada. Seda saab paljundada mugulate või seemnete abil. Daaliad õitsevad tavaliselt suve lõpust sügiseni.
Aediiris
Aediiris ehk aed-võhumõõk (Iris germanica) – mitmeaastane kaunite õitega taim. Õied võivad olla kas sinised, lillad, kollased või valged. Aediiris eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja niisket, hästi kuivendatud mulda. Aediiris õitseb tavaliselt kevadel ja suvel. Õied on reeglina maheda ja meeldiva lõhnaga.
Aster
Aster (Asteraceae) – mitmeaastane väikeste õitega taim. Õied on tavaliselt sinised, roosad, valged või lillad. Aster eelistab päikesepaistelist kasvukohta ja hästi kuivendatud mulda. Aster õitseb sügiseti ja vajab regulaarset kastmist. Taime saab paljundada seemnete abil.
Ruuge päevaliilia
Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva) – tooneliilialiste sugukonda kuuluv levinud ilutaim. Nagu nimigi ütleb, õitseb päevaliilia vaid ühe päeva. Juba järgmistel päevadel aga puhkevad uued pungad. Kasvab 0,8–0,9 m kõrguseks. Lehed on ribajad ja ulatuvad pikkuseni kuni 60 cm. Õisikuvarred jagunevad tavaliselt kaheks haruks ja kannavad kuni kahtekümmet õit. Õite kroonlehed on tumedad, heleroosakaspruunide triipudega. Ruuge päevaliilia on aiapidajate seas levinud, kuna seda on suhteliselt lihtne hooldada. Taim talub erinevaid mullatüüpe ja on üldiselt haigustele ja kahjuritele vastupidav. Mõni päevaliilia sort nagu Hemerocallis fulva on söödav. Mõne kultuuri noori võrseid, õisi ja isegi mugulaid on traditsiooniliselt kasutatud toiduks – eriti Aasia köökides.
Harilik sinilill
Harilik sinilill (Hepatica nobilis) – mitmeaastane 5–15 cm kõrgune taim. Lehed on nahkjad ja talvehaljad. Harva leidub ka rohkete kroonlehtedega või isegi roosade või valgete õitega sinililli. Kasvab metsades ja metsaservadel. Õitseaeg märtsi lõpust maikuuni. Selle õiepungad talvituvad maapinna lähedal metsakõdus, mistõttu saab see õitseda ka külmunud pinnase puhul. Sinilille varred on karvased, mis kaitseb neid varakevadise külma eest. Üks õis püsib avatuna 8−10 päeva, halva ilmaga ja öösel õied aga sulguvad. Sinilille lehed ilmuvad alles peale õitsemist. Pärast seemnete valmimist painduvad õievarred maapinnale. Seemneid aitavad laiali kanda sipelgad, keda meelitab õlirikas lisand sinilille seemnete küljes.
Harilik luga
Harilik luga (Juncus effusus) – mitmeaastane 50–130 cm kõrgune taim. Harilikul loal on väga iseloomulikud siledad ja veidi läikivad varred. Varred on ruljad ning tumerohelised ja on seest valge koheva säsiga täidetud. Hariliku loa pikkadest ja painduvatest vartest punutakse vaipu ja valmistatakse iluasju. Õisik on hõre, tolmukaid on sellel kolm. Õitseb juunist augustini. Augustis valmivad seemned on hariliku loa peamiseks paljunemisvahendiks. Taim kasvab suurtel hõredatel mätastel ja niisketel niitudel ning kraavide ja muude veekogude kallastel. Märjas kasvukohas toimib harilik luga loodusliku kuivendajana. Sellega teeb harilik luga paljudele taimedele head.
Kommentaarid
Postita kommentaar